Üheksas ja kümnes päev Berliinis: Arenev kaos

Jõudsingi siis esimese äparduseni. Tellisin endale uue kohvri, sest vana lagunes ju täitsa ära. Aadressi otseselt pole, kuhu tellida ja mõtlesin, et pakutud pakiautomaadi võimalus on vast kõige mugavam. Hetkeasukohast jääb see nii 6 min jalutuskäigu kaugusele ka. Ma olen Eestiski üsna uus pakiautomaadi tarbija, aga midagi kontimurdvat ma seal kohanud pole. Puhas oletus ütles, et ei saa ka siin midagi keerulisemat olla. AGA. AGA-aga-AGA-aga: ON! Kohver peaks idee poolest hetkel juba automaadis olema ja siis otsustasin, et lähen vaatan. Võtsin kaasa koodi, mis tarnija andis, aga selgus, et automaadi juures polnud sellega mitte midagi teha. Seal taheti kas DHL'i enda väljatrükk paberit, kus paki kood peal või pidi kliendikaardiga süsteemi sisenema. Püüdsin ja proovisin seal siis erinevaid variante ja läbi vihmasaju olin sunnitud tühjade kättega tagasi vantsima. Oeh. Uurisin siis lähedamalt seda asja ja selgub, et peangi end kasutajaks registreerima. Ok, registreerin siis (6 astmeline küsimustik). Saan kinnituse maili, kus rõõmsalt teatatakse, et MÕNE PÄEVA pärast saan kliendiks olemise kinnituse ja sellest omakorda PÄEV hiljem tehakse juurdepääs, et pakiautomaatides asju ajada. Eestlasel said sõnad ja mõistus selle peale täitsa osta...

Naljakas-tore-positiivse poole pealt leidsin üleeile ühe huvipakkuva (mini)tööpakkumise ja eile kirjutasin sinna kandideerimisavalduse ja veel samal päeval sain kirja, kus küsiti mõned täpsustavad küsimused. Ennekõike jäi neile selgusetuks see pisiasi, et kuidas ma omadega Berliini jõudsin, mida ma siin teen ja kauaks jääda mõtlen. Loodan, et kirjutasin piisavalt ilusa vastuse ja neid ära ei hirmutanud sellega, et nii värske välismaalane Berliinis... Aga vinge, et samal päeva tagasisidet sai!

Hommikul kohtusin Ca õe Kth'iga ja sõima koos hommikust. Saksamaal on popp osaleda igasugustes tunnistajaprogrammides. Näiteks näed pealt, kuidas keegi võltsitut ühistranspordipiletit müüb ja siis kirjutad avalduse. Tihti toimub siis ka kohus, kuhu oodatakse neid inimesi tunnistajateks. Kth ühes sarnases programmis hetkel osalebki, mis tähendab mitut kohtuskäiku Cottbussi (mis kinni makstakse!) ehk siis saab tasuta ka koju ja Berliini. Win-win! Igatahes oli tore näha ja mis eriti üllatav oli, et hommikusöök mulle suisa välja tehti.

Väga palju on hetkel toimumas ja osad protsessid meeliülendavalt keerulised. Nende hulgas kohvri kätte saamine (nüüd lugesin, et tegelikult kohver mõõtudelt automaati ei saagi mahtuda ja siis peaksin nüüd välja nuputama, kuhu sellele järgi minna - kolm kirja juba saadetud - ju iga asi leiab ikka lahenduse ka, teisiti pole võimalik). Seega õpin pidevalt midagi juurde ja väga mitu korda olen juba olnud sunnitud tõdema, et mõned asjad on siin maal ikka absurdselt keeruliseks aetud...

Homme peaks olema Berliini eestlastega kohtumine. Loodan, et ikka õnnestub sinna jõuda!