Kaheteistkümnes ja kolmeteistkümnes päev Berliinis

Laupäeval sain CK ja tema naisega kokku. Käisime imehead kohvi ja kooki söömas ning kuna plaanid muutusid (kell 17 pidi proovitööpäev alguse saama), siis nende plaanitud väljasõidu asendasime teisega. Homme kohtun uuesti prouaga ja endine muusika õpetaja tuleb ka. Erinevad inimesed esindavad eri mõttemaailmasid, saab ka oma senisele tegevusele värskema pilgu peale heita.

Proovitööpäev pidi algama kell 17.00. Saksalik täpsus - kell oli 17.01 ja teades sakslasi, siis juba haarasin telefoni, et helistada ja küsida üle, kas olen ikka õiges kohas. Pool sekundit hiljem aga juba ilmuski oodatud isik välja (vabandades!). Küsitakse mult, kas ma olen varem selles hoones käinud ning sujuvalt ilmub järgmine küsimus: "Eesti, see on selline kummaline riik, et öelge, kas see üldse Euroopa Liitu kuulub?". Edasi täpsustatakse, et minu catering'i töö oma täismaja ajal ca 2400 inimesega tegelemine.
Päev varem sain kutse proovitööpäevale ning sellega üheskoos kaasa ka nõudmiste kirja, mis läks päris detailidesse (nt keelatud küünte lakkimine, piirangud meigile ja parfüümile, lubatud vaid käekell ja abielusõrmus jne). Öeldi, et ka töösärgi peab esimesel tööpäeval ise ostma. Ostsin proovitööpäevaks disainitoodete outletist vinge ja superheast materjalist valge triiksärgi 16,99€ eest, aga kergesti kortsuvast robustsekoelisest puuvillasest töösärgi eest tahetakse 30€, neid särke aga peab suisa kaks muretsema.
Lisaks makstakse täpselt miinimumi, et haigekassa on kohustuslik, aga oma mure.
Aga tööst endast ka natukene. Mina töötasin asutuses, kus siis täismaja korral üle 2000 inimese. Kokku on seal 4 nö kohvikut, mina olen määratud olema oma korruse suurimasse kohvikusse. Sellel alal töötas 5 inimest! 2 noormeest Equadorist, neiu Ukrainast, neiu Madagaskarilt ja mina. Ukrainlanna esimene särav küsimus oli mulle seoses vene keelega. Igatahes klientide teenindamine oli tegelikult köömes kõigest muust. Pidi ühesõnaga müüma (ja selle jaoks nt segama ka teatud jooke kokku ja kringlikesi soojendama jne), koristama laudasid, võtma tellimusi pausideks ja katma siis ka need lauad, nõude sorteerimine ja nende pesu, psügikoristus, laudade pesu, taara sorteerimine, lettide uus täitmine... kuni selleni välja, et köögi tühjendamine põrandapesu tarvis. Põrandapesu oli vast kõige kummalisem osa, et oled seal oma parimate viigipükste ja nahkkingadega ning korraga mitu ämbritäit seebivett maha ja kuku nühkima.
Põlle ulatades vahepeal ülemus ütles moka otsast, et hiljuti olla siin veel üks eestlane käinud, aga rohkem teda nähtud pole. H ütles selle kohta hästi, et eestlane teab, et välismaal orjaks ei minda. Ma nii päris ei julgeks öelda, aga midagi oli kogus selles asjas paigast ära küll. Kuigi iseenesest super, et 4-5 päevaga on võimalik töö leida!

Koju jõudsin öösel kell 1 vastu pühapäeva. Magasin end välja ja veetsin pühapäeva mõnuga rahulikult. Palju on järelemõtlemist. Eile saatsin ka ühe teise kandideerimisavalduse, aga see töö hakkaks nagunii alles aprillist.

Vaatame siis, mis tänane toob.