Ühte pidi on mul väga põnev elu, sest ma ei tea, kus ma olen ja kuhu ma jõuda tahan. Kuigi seda vist mingisugusel abstraktsel tasandil, sest ma justkui tean ka. Vähemalt ma katsetan tulevikumuusikaga juba täna, sest mulle ei meeldi nii, et ainult tulevikust mõeldakse. Unistada ju võib, aga kui selle nimel mitte midagi ära ei tehta, siis pole need äkki unistused... Unelmad?
Solaris: "Elu on ilus", Gerli Padar laulab hetel mulle: "Elu on kabaree", LG: "Life's Good", Dick Werthimer: "The purpose of life is to fight maturity", Elbert Hubbard: "Life is one damned thing after another", ... [palju teisi põnevaid tsitaate http://www.quotationspage.com/subjects/life/]
Tundub, et elumõte (kui nii suure ja tähtsa sõna mainimine üldse lubatud olla saab) kui selline sõltub vaatenurgast. Ma isegi olen ju kasutanud lauset "öö on parim osa päevast", mil ei pea mõtlema ja olema kuidagi kellegi teise jaoks. Ja vahest on tunne, et tahaks maailma eest voodi alla peitu pugeda. Siinkohal meenub taas Kadri (endiselt ei suuda ma ta eesnime meelde jätta :/) Kõusaare "Vaba tõus" ja sooviga elada nii, et Elu on Mujal.
Elu on nagu esimene kohting, kus närv on sees suur, et tahaks juskui minema joosta, aga samas on see nii tore ja meeldiv, et füüsiliselt mõte teoks ei saa. Mulle tundub, et ma Päris Elus olen kasutanud küll ärajooksmist. Teinekord poeski olles tahaks ukse lukku keerata, kardina ette tõmmata ja mitte olla see pilt või loom, keda vaatamas käidakse. Loomaaias juhtub loomade põgenemist paraku? harva ja nii ka minuga. Ma lihtsalt olen olemas. Kui mingi olukord ei toimi minu jaoks mingil ajahetkel, siis püüan teha nii, et vähemalt mõtlen selle enda jaoks meeldivaks või vajalikuks. Tihtipeale Vajalik on just see, mis kõige rohkem motiveerib.
Hetkel on mul jätkuvalt FIBITist emotsioonid nii tugevad, et ma tunne end vajalikuna ja tähtsana. See annab joovastavalt hea ensetunde. Kunagi kui sai loodud bränd? TRIIBUD.ee, siis mõtlesin, et enda isiku jätan tahaplaanile ja müün ning eksponeerin ehteid pigem läbi Interneti. Nüüdseks olen mõistnud, et nii see ei toimi ja sellepärast tahan ka oma kodulehte ja ehk ka tervet imagot välja vahetada. Peas liiguvad mõtted, osa nendes on juba ka omale reaalse suunitluse leidnud. Pean leidama selleks korraks enda jaoks vastuse küsimusele - kes on Kadri Siirman ja kuhu ta jõuda tahab. Otseloomulikult saan sellele küsimusele vaid hetkeemotsioonidest lähtuvalt vastat, sest ma muutun ja arenen iga päevaga ja eilsed ideed ei sobi tihtipeale enam tänasesse päeva, Aga ma võin sellele pildile raami välja valida.
Ühtepidi on see väljavahetamine metsik töö, aga see-eest vajalik. Kuid siis algab kõik just kui algusest peale. Olen ma selleks valmis? Muidugi, sest on Vaja ;).
1 päev tagasi


